Ülesanne 4. Tugitehnoloogia nägemispuudega inimestele.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendab kiiresti. Arvutitehnoloogiad aitavad erivajadustega inimestel leida tööd. Tugitehnoloogia on tehnoloogia valdkond, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud, ligipääsetavust parandavate lahendustega. Tugitehnoloogia alla kuulub laiemalt võttes nii ratastoolikasutajale vajalik kaldtee või toolitõstuk, pimedale inimesele vajaminev valge kepp või heliga valgusfoor kui ka kurti inimest abistav signaallambiga uksekell.(Mis on IT-tugilahendused?)
Mitmesugused tehnoloogiad ja tooded kuuluvad tugutehnoloogiasse. Oma essees sooviksin võrrelda kaht tugitehnoloogia toodet omavahel, mis on mõelnud nägemispuudega inimestele.
Kui inimesel on nägemisega probleeme, siis võib see väljenduda erineval kujul:
• Keelespetsiifilisus - kõnesüntees on enamasti kasutatav vaid nendes keeltes, mida konkreetse lahenduse tootja toetab (enamik lahendusi on tänini paraku kinnised ja kallid kommertstooted). Nii peavad eestlased sageli ajama läbi soome- ja saksakeelsete süsteemidega, mis eesti keelt teinekord üsna hirmsat moodi väänavad.
• Sõltuvus operatsioonisüsteemist ja riistvarast - enamik rakendusi on loodud üksnes Microsoft Windowsi silmas pidades, ka võib süsteemi segiajamiseks piisata näiteks arvuti videokaardi väljavahetamisest.
• Nõuavad muu tarkvara standardsust - see peaks olema tegelikult enesestmõistetav, paraku aga kasutavad mitmed tarkvaraloojad oma eesmärkide saavutamiseks pahatihti "tegin peedist pesumasinale trumli" -stiilis tehnilisi lahendusi, mis ametlikust standardist suure kaarega mööda käivad. Esimesed, kes sel juhul "rataste vahele" jäävad, on nägemispuudega inimesed.(Kikkas 2003)
Kõnesüntesaator
Kõnesüntesaator on arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul olevat teksti inimkõnet jäljendades lugeda. Kõnesüntesaatorite väljatöötamis muid keel euurimise meetodeid: foneetikat, morfoloogilist analüüsi, süntaksianalüüsi ja semantikaanalüüsi. Kõnesüntesaatorit kõneanalüsaatoriga kombineerides on võimalik luua keskkond, kus inimene saab arvuti või mõne arvutit sisaldava seadmega suhelda ainult kõne vahendusel. See on eriti vajalik puuetega inimestele. Eesti keele kõnesüntesaator arendamisega tegelevad Eesti Keele Instituut, TTÜ Küberneetika Instituut ja Tartu Ülikool. (Wikipedia). Kõnesünt on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (spastika) korral. Katseliselt on kõnesünt olemas ka eesti keele jaoks - vt http://www.phon.ioc.ee . Üheks puuduseks on, et töötab see kahjuks vaid Windowsil.(Kikkas 2003).
On olemas riistvaralisi kõnesüntesaatoreid, kas siis arvutile lisatava laienduskaardi või välise seadme näol. Tarkvaralise lahenduse korral teostatakse suur osa kõnesünteesist kasutades protsessori ressursse ning hääle väljastamiseks kasutatakse helikaarti. On olemas ka kõnesüntesaatoreid, mis toimivad ilma arvuti abita. Viimasel juhul on tegemist mingite kindlate sõnade või lausete ütlemiseks mõeldud süsteemidega. Näiteks kellaaja ütlemine. Sellisel juhul on tegu piiratud sõnavara kasutamisega ning selleks salvestatakse tavaliselt vajalikud sõnad ning väljendid ning “mängitakse” need soovitud hetkel ette. Selline süsteem ei sobi aga elektroonilise teksti inimkõneks konvertimiseks. Viimasel eesmärgil kasutatakse
1. Formantsünteesi, mis baseerub kõnesignaali akustilis-foneetilisel kirjeldusel ja kasutatakse allikas-filter mudelit.
2. Kompilatiivset sünteesi, mis baseerub naturaalkõnest väljalõigatud signaalilõikude (difoonide, trifoonide, silpide, jm.) sobival ühendamisel.
3. Artikulatoorset sünteesi, mis pakub teoreetilist huvi kõneproduktsiooni uurimisel. Andmete allikana kasutatakse röntgenipiltidelt saadud infot kõnetrakti kuju muutuste ja kõneorganite liikumistrajektooride kohta. Artikulatoorne süntees on arvutuslikult väga keerukas ja ei toimi reaalajas. See meetod on praktilisteks rakendusteks sobimatu. (Räpp 2003)

Punktkirja- e. Braille' monitor
Punktkirja- e. Braille' monitor- kuvari asendaja raske nägemispuudega inimesele. Ekraanile ilmuv tekst teisendatakse punktkirja ja saadetakse ridahaaval monitorile.(Kikkas 1998)
Punktkiri on reljeefsetest punktidest koosnev sõrmedega loetav pimedatele mõeldud rahvusvaheline kiri. Seda kirjutatakse paksule paberile käsitsi vastava tahvli ja spetsiaalse kirjutusvahendi, stihvti, abil või punktkirja kirjutusmasinaga või trükitakse arvuti abil punktkirjaprinteriga. Käesolevalgi ajal kasutusel oleva punktkirjasüsteemi leiutas pime prantslane Louis Braille. Oli aasta 1825, kui pime prantslane Louis Braille, olles vaid 16 aastane, teostas oma geniaalse idee lõi 6 punkti kombinatsioonide baasil sõrmedega loetava kirjasüsteemi, mis osutus pimedaile tarvitamiseks mõeldud süsteemidest parimaks ning on seda ka tänapäeval. Braille kirjasüsteem võimaldab pimedail lugeda ja kirjutada, andes neile seeläbi võimaluse edukalt õppida, tegelda huvipakkuvate alade ja valdkondadega ( kirjandus, muusika, keeled jne.) ja tagades parema juurdepääsu vajaminevale informatsioonile. Braille ehk punktkiri annab pimedaile seega võimaluse tegelda vaimse tööga. Seepärast on punktkirjal nägemispuudeliste integreerimisel määrav osatähtsus.(200 aastat Louis Braille sünnist)
Punktkirja korral moodustatakse tähed punktikestest, mis tõusevad vastavalt vajadusele seadmest üles või lähevad seadmesse peitu. Valdavalt kasutatakse punktkirjaris 8 punktilist arvutipunktkirja. Suuremate punktkirja puhul on tähtede näitamiseks mõeldud piirkonna ees lisapiirkond, mida kasutatakse teksti fondi, suuruse, värvi jms edasi andmiseks. Juhtklahve kasutatakse punktkirjar näidatava info skrollimiseks või arvutile käskude andmiseks. Mõnedele neist seadmetest on lisatud ka punktkirjas teksti sisestamise võimalus. See võimaldab teksti sisestada ja lugeda ilma käsi seadmelt viimata. Braille' monitore on erinevat mõõtu. Lisaks 40 märgilistele punktkirjaridadele on olemas ka 80 märgilisi ja ka näiteks ainult 18 märgilisi punktkirjaridasid. Väiksemaid kasutatakse sageli integreerituna kaasaskantavatesse nägemispuudelistele mõeldud elektroonilistesse märkmikkudesse. 80 märgilisi kasutatakse aga oma suurte mõõtmete ja kaalu tõttu valdavalt ainult paiksete seadmetena. Punktkirja rea kasutamine nõuab seadme võimaluste tundma õppimist ning head punktkirja lugemisoskust. Võrreldes kõnesüntesaatoriga on punktkirja rea kasutamine tunduvalt kulukam ja keerulisem, kuid see pakub võrreldamatult paremaid võimalusi teksti paigutusest ülevaate saamiseks ning lisaks tänu väga paindlikule lugemiskiiruse muutmise võimalusele on punktkirjaribalt tihti kergem kontrollida täpset teksti õigekirja. Nii on punktkirjareal tuntavad eelised näiteks trükki mineva teksti toimetamisel. Tihti on parem lugeda punktkirjarea abil ka programmi koodi või rohkesti arve või erisümboleid sisaldavat teksti. Häid tulemusi annab punktkirjaväljundi ja hääleväljundi koos kasutamine. Näiteks võib kasutada kõnesüntesaatorit info kiireks ja punktkirja info vigadeta hankimiseks. (Räpp 2003)
Hariduse omandamine on raske tegevus ka tervete inimestele. Kui rääkida erivajadustega inimestest, siis hariduse omandamine on raskeim. Iga loetletud tegitehnoloogia toode on tähtis ja kasulik eriti tänapäeval, kui haridus mängib suurt rolli ühiskonnas.
Kasutatud allikad:
Mis on IT-lahendused? URL: http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3F
Kikkas Kaido 2003. Tugitehnoloogia. URL: http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
Kikkas Kaido 1998. IT võimalused puuetega inimeste hariduses. URL: http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/it_voimalused.htm
200 aastat Louis Braille sünnis. URL: http://www.braille.ee/?sisu=punktkiri&neg=ei&tekst=vaike
Räpp Artur 2003. Ülevaadepimedatejanõrgaltnägijate
abivahenditestarvutigatöötamisel. URL: http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/
Kõnesüntesaator. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5nes%C3%BCntesaator