Ülesanne 6. Orkut

Kübermaailm on elektromagnetismil baseeruv keskkond, millele pääseb ligi elektroonikaseadmete vahendusel ning mis võimaldab seadmete omavahelist suhtlust, läbi keskkonna elektromagnetvälja modulatsiooni.(Vikipeedia)
Lastel on väga head arvutiteadmised, sealhulgas Interneti käsitsemiseoskus. Noored veedavad üha rohkem aega kübermaailmas –saadavad e-kirju, teevad kodulehekülgi, vestlevad sõpradega MSN-is, Orkutis.
Tahaksin kirjeldada ja analüüsida Orkuti virtuaalkogukonda. Orkut on Google'i poolt arendatav suhtlusvõrgustik, mille eesmärgiks on olla kohaks, kus kasutajad saavad uute sõpradega kohtuda ja omavahel suhelda. Lisaks on seal olemas ka community'd ehk kogukonnad, mis ühendavad erinevaid kasutajaid. (Vikipeedia)
Aastal 2004 luuakse eestlaste jaoks üks väga populaarne ja kasutatav suhtlusteenus "Orkut". Suhtlusportaal oli algselt suunatud USA turule, kuid oodatud populaarsus jäi USA-s siiski saavutamata. Seal olid esireas ikkagi Facebook ja Friendster. Väga suure populaarsuse saavutas see aga Brasiilias ja Indias.(Kooliwiki)
Analüüs:
Identiteet – Orkutis on igal inimesel oma nimi, hüüdnimi, mille järgi teda saab võrgus üles leida. Päris- või hüüdnime järgi on Orkuti võrgustiku ja reaalse maailma isiksus omavahel seotud.
Kohalolek – Orkutis saab eristada inimesi, kes on hetkel lehel aktiivsed ja kes on eemal või offline sotsiaalvõrgustikku ehitatud messengeri olekute abil. Igal kasutajal on võimalus reaalajas suhelda teiste sotsiaalvõrgustiku kasutajatega.
Suhted – Sotsiaalvõrgustikus Orkut valib iga kasutaja endale ise sõbralisti liikemid ja on teadlik, kas need on tema tuttavad, töökaaslased, sõbrad või keegi muu.
Vestlused – Orkutis saab kiireid sõnumeid edastada teisele kasutajale scrap’de teel. Kui on vajadus, saab igale sõbrale/ tuttavate grupile eraldi teksitsõnumi läbi ‚messages’ alt saata. Olemas on messenger omavaheliseks suhtluseks. Töötab nii kahepoolne kui ühepoolne suhtlus.
Rühmad – Sotsiaalvõrgustik Orkut laseb kasutajal sõpradelisti ise korrastada ja määrata, näiteks kas tegu on tuttava, sõbraga jne. Kasutajate rühmitamine määrab ka suhtlemise iseloomu. Nagu noori köidavad Orkuti-laadsed suhtlusportaalid, nii on sama trendiga kaasa tulnud juhtidele ja ettevõtjatele mõeldud veebisuhtlusvõrgustikud.
Reputatsioon – Otseselt staatust kui sellist Orkut suhtlusportaalis ei täheldaks, kuid küll saab kasutaja sõpradelisti liimeid grupeerida ehk järjestada, kellega neist rohkme suhtlema hakkab.
Jagamine – Jagada saab fotosid, videosid, ürituste toimumiskohti/kellaaegu ja veel väga palju muud. Kommuunides jagatakse omavahel teemakohaseid ideid. Jagamine tekitab rühmakuuluvuse tunnet kasutajate vahel. (analüüs Matt Webbi kriteeriumi põhjal)
Suhtlusportaal Orkut võimaldab pere ja sõpradega ühendust pidada scraps'ide ja sõnumite saatmise teel, on abiks uute sõprade ja tuttavate leidmisel ja videode, piltide, huvide vahetamisel ainult ühes kohas.
Delfis oli uudis, mis rääkis sellest, kuidas maailmas on hakatud pöörama tähelepanu sellele, mis toimub meie kübermaailmas. Näiteks see, mis rõõmud ja mured leiavad aset rate.ee maailmas, millised sündmused leiavad aset orkuti maailmas jne.
Küberreaalsus on illusioon, inimeste poolt ühiselt tajutud 'hallutsinatsioon', mida pole füüsilises reaalsuses olemas. Ta on paik, mis eksisteerib vaid meie peades; reaalsus, mida pole olemas, kuid mille eksistentsi tajutakse kõikjale ulatuvana. Ta on ohjeldamatu, ahvatlev, tohutu - kõik on imekiiresti kättesaadav ja läbielatav. Need tunded, mida inimesed kogevad, ei ole enam ebareaalsed, nad on ehtsad. Inimesed naeravad, kurvastavad, armastavad, vihkavad - nad elavad läbi tõelisi inimsuhteid selles ebareaalses küberruumis.
Nii ongi virtuaalsuhtlemine inimeste jaoks 'kuuldav', mitte loetav - inimesed 'räägivad', mitte ei kirjuta Interneti jututubades. Näiteks, kui inimene kasutab Caps Lock klahvi ja annab oma sõnumi edasi suurtähtedes, tõlgendatakse seda kui karjumist, valju häält. Interneti teel ähmastuvad nägemise ja kuulamise, lugemise ja kuulamise, kirjutamise ja rääkimise kategooriad ja - nagu edaspidi selgub - on see tegelikult vaid üks tahk üldisest piiride kadumisest.
Kübersuhete uurimine toob päevavalgele uusi tahke meie suhtlemis- ja käitumismallides. Võib öelda, et ta toob esile kõige 'inimlikuma', kuna keel - kui nähtus, mis eristab inimest loomast - on seal ainus käibelolev vahend. Ta muudab meid avatumaks ja julgemaks, aga ka agressiivsemaks ning petlikumaks. Ehkki uus keskkond muudab meie käitumist, ei pääse me ka seal - nagu tõestab John Suler oma viimases näites - iseendast. (Kairika Kärsna- Kübermaailm kui unikaalne suhtlemisruum)

Kasutatud allikad:
1. Vikipeedia. (2009). Kübermaailm. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCbermaailm
2. Vikipeedia. (2009). Orkut. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Orkut
3. Kooliwiki. (2009). Dont´t be evil - Google'i lugu. URL: http://www.kakupesa.net/kakk/kooliwiki/index.php/%22Dont%C2%B4t_be_evil_-_Google%27i_lugu%22
4. Tiina. (2009). Analüüs Matt Webbi kriteeriumi põhjal. URL: http://vrgublogi.blogspot.com/search?updated-min=2009-01-01T00%3A00%3A00-08%3A00&updated-max=2010-01-01T00%3A00%3A00-08%3A00&max-results=3
5. Kärsna, K. (ISBN 9985-867-11-4). Kübermaailm kui unikaalne suhtlemisruum. Artikkel VTK raamatust (http://www.folklore.ee/seminar). URL: http://www.folklore.ee/seminar/kybermaailm.html

Ülesanne 5. Kodulehe analüüs

Analüüsisin Mari Tähe kodulehte:
Mari veebileht tutvustab arvutimängudega.
Peamised nõuded:
1. 3 omavahel lingitud HTML-faili
2. 1 ühine CSS-fail
3. vähemalt 1 graafiline element igal lehel

Mari kodulehes on olemas kolm omavahel lingitud HTML-faili. Esimesel ja teistel lehtedel on kenasti välja toodud kõike kolme HTML-faili linkidena, mis aitavad hästi orienteeruda veebilehel.

Igal lehel on üks ja rohrem üht graafilist elementi, mis on tihedalt seotud kodulehe teemaga. Pildid on värvilised. Väga positiivne on ka see, et igal lehel on asutatud allikad kenasti ära toodud linkidena.

Samuti on kasutatud kõigi kolme lehekülje ulatuses ühist CSS-faili, mis hästi harmoneerib ja ei häiri mind.

Mari kodulehe lehekülg vastab Rahvusvaheline Veebikonsortsium ehk W3C standardile, mida näitab http://validator.w3.org

Mari veebileht on huvitav, kasutik, arusaadav ja ilusti ning loogiliselt tehtud.

Ülesanne 4. Tugitehnoloogia nägemispuudega inimestele.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendab kiiresti. Arvutitehnoloogiad aitavad erivajadustega inimestel leida tööd. Tugitehnoloogia on tehnoloogia valdkond, mis tegeleb puuetega inimestele mõeldud, ligipääsetavust parandavate lahendustega. Tugitehnoloogia alla kuulub laiemalt võttes nii ratastoolikasutajale vajalik kaldtee või toolitõstuk, pimedale inimesele vajaminev valge kepp või heliga valgusfoor kui ka kurti inimest abistav signaallambiga uksekell.(Mis on IT-tugilahendused?)
Mitmesugused tehnoloogiad ja tooded kuuluvad tugutehnoloogiasse. Oma essees sooviksin võrrelda kaht tugitehnoloogia toodet omavahel, mis on mõelnud nägemispuudega inimestele.
Kui inimesel on nägemisega probleeme, siis võib see väljenduda erineval kujul:
• Keelespetsiifilisus - kõnesüntees on enamasti kasutatav vaid nendes keeltes, mida konkreetse lahenduse tootja toetab (enamik lahendusi on tänini paraku kinnised ja kallid kommertstooted). Nii peavad eestlased sageli ajama läbi soome- ja saksakeelsete süsteemidega, mis eesti keelt teinekord üsna hirmsat moodi väänavad.
• Sõltuvus operatsioonisüsteemist ja riistvarast - enamik rakendusi on loodud üksnes Microsoft Windowsi silmas pidades, ka võib süsteemi segiajamiseks piisata näiteks arvuti videokaardi väljavahetamisest.
• Nõuavad muu tarkvara standardsust - see peaks olema tegelikult enesestmõistetav, paraku aga kasutavad mitmed tarkvaraloojad oma eesmärkide saavutamiseks pahatihti "tegin peedist pesumasinale trumli" -stiilis tehnilisi lahendusi, mis ametlikust standardist suure kaarega mööda käivad. Esimesed, kes sel juhul "rataste vahele" jäävad, on nägemispuudega inimesed.(Kikkas 2003)
Kõnesüntesaator
Kõnesüntesaator on arvutiprogramm, mis suudab digitaalkujul olevat teksti inimkõnet jäljendades lugeda. Kõnesüntesaatorite väljatöötamis muid keel euurimise meetodeid: foneetikat, morfoloogilist analüüsi, süntaksianalüüsi ja semantikaanalüüsi. Kõnesüntesaatorit kõneanalüsaatoriga kombineerides on võimalik luua keskkond, kus inimene saab arvuti või mõne arvutit sisaldava seadmega suhelda ainult kõne vahendusel. See on eriti vajalik puuetega inimestele. Eesti keele kõnesüntesaator arendamisega tegelevad Eesti Keele Instituut, TTÜ Küberneetika Instituut ja Tartu Ülikool. (Wikipedia). Kõnesünt on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (spastika) korral. Katseliselt on kõnesünt olemas ka eesti keele jaoks - vt http://www.phon.ioc.ee . Üheks puuduseks on, et töötab see kahjuks vaid Windowsil.(Kikkas 2003).
On olemas riistvaralisi kõnesüntesaatoreid, kas siis arvutile lisatava laienduskaardi või välise seadme näol. Tarkvaralise lahenduse korral teostatakse suur osa kõnesünteesist kasutades protsessori ressursse ning hääle väljastamiseks kasutatakse helikaarti. On olemas ka kõnesüntesaatoreid, mis toimivad ilma arvuti abita. Viimasel juhul on tegemist mingite kindlate sõnade või lausete ütlemiseks mõeldud süsteemidega. Näiteks kellaaja ütlemine. Sellisel juhul on tegu piiratud sõnavara kasutamisega ning selleks salvestatakse tavaliselt vajalikud sõnad ning väljendid ning “mängitakse” need soovitud hetkel ette. Selline süsteem ei sobi aga elektroonilise teksti inimkõneks konvertimiseks. Viimasel eesmärgil kasutatakse
1. Formantsünteesi, mis baseerub kõnesignaali akustilis-foneetilisel kirjeldusel ja kasutatakse allikas-filter mudelit.
2. Kompilatiivset sünteesi, mis baseerub naturaalkõnest väljalõigatud signaalilõikude (difoonide, trifoonide, silpide, jm.) sobival ühendamisel.
3. Artikulatoorset sünteesi, mis pakub teoreetilist huvi kõneproduktsiooni uurimisel. Andmete allikana kasutatakse röntgenipiltidelt saadud infot kõnetrakti kuju muutuste ja kõneorganite liikumistrajektooride kohta. Artikulatoorne süntees on arvutuslikult väga keerukas ja ei toimi reaalajas. See meetod on praktilisteks rakendusteks sobimatu. (Räpp 2003)

Punktkirja- e. Braille' monitor
Punktkirja- e. Braille' monitor- kuvari asendaja raske nägemispuudega inimesele. Ekraanile ilmuv tekst teisendatakse punktkirja ja saadetakse ridahaaval monitorile.(Kikkas 1998)
Punktkiri on reljeefsetest punktidest koosnev sõrmedega loetav pimedatele mõeldud rahvusvaheline kiri. Seda kirjutatakse paksule paberile käsitsi vastava tahvli ja spetsiaalse kirjutusvahendi, stihvti, abil või punktkirja kirjutusmasinaga või trükitakse arvuti abil punktkirjaprinteriga. Käesolevalgi ajal kasutusel oleva punktkirjasüsteemi leiutas pime prantslane Louis Braille. Oli aasta 1825, kui pime prantslane Louis Braille, olles vaid 16 aastane, teostas oma geniaalse idee lõi 6 punkti kombinatsioonide baasil sõrmedega loetava kirjasüsteemi, mis osutus pimedaile tarvitamiseks mõeldud süsteemidest parimaks ning on seda ka tänapäeval. Braille kirjasüsteem võimaldab pimedail lugeda ja kirjutada, andes neile seeläbi võimaluse edukalt õppida, tegelda huvipakkuvate alade ja valdkondadega ( kirjandus, muusika, keeled jne.) ja tagades parema juurdepääsu vajaminevale informatsioonile. Braille ehk punktkiri annab pimedaile seega võimaluse tegelda vaimse tööga. Seepärast on punktkirjal nägemispuudeliste integreerimisel määrav osatähtsus.(200 aastat Louis Braille sünnist)
Punktkirja korral moodustatakse tähed punktikestest, mis tõusevad vastavalt vajadusele seadmest üles või lähevad seadmesse peitu. Valdavalt kasutatakse punktkirjaris 8 punktilist arvutipunktkirja. Suuremate punktkirja puhul on tähtede näitamiseks mõeldud piirkonna ees lisapiirkond, mida kasutatakse teksti fondi, suuruse, värvi jms edasi andmiseks. Juhtklahve kasutatakse punktkirjar näidatava info skrollimiseks või arvutile käskude andmiseks. Mõnedele neist seadmetest on lisatud ka punktkirjas teksti sisestamise võimalus. See võimaldab teksti sisestada ja lugeda ilma käsi seadmelt viimata. Braille' monitore on erinevat mõõtu. Lisaks 40 märgilistele punktkirjaridadele on olemas ka 80 märgilisi ja ka näiteks ainult 18 märgilisi punktkirjaridasid. Väiksemaid kasutatakse sageli integreerituna kaasaskantavatesse nägemispuudelistele mõeldud elektroonilistesse märkmikkudesse. 80 märgilisi kasutatakse aga oma suurte mõõtmete ja kaalu tõttu valdavalt ainult paiksete seadmetena. Punktkirja rea kasutamine nõuab seadme võimaluste tundma õppimist ning head punktkirja lugemisoskust. Võrreldes kõnesüntesaatoriga on punktkirja rea kasutamine tunduvalt kulukam ja keerulisem, kuid see pakub võrreldamatult paremaid võimalusi teksti paigutusest ülevaate saamiseks ning lisaks tänu väga paindlikule lugemiskiiruse muutmise võimalusele on punktkirjaribalt tihti kergem kontrollida täpset teksti õigekirja. Nii on punktkirjareal tuntavad eelised näiteks trükki mineva teksti toimetamisel. Tihti on parem lugeda punktkirjarea abil ka programmi koodi või rohkesti arve või erisümboleid sisaldavat teksti. Häid tulemusi annab punktkirjaväljundi ja hääleväljundi koos kasutamine. Näiteks võib kasutada kõnesüntesaatorit info kiireks ja punktkirja info vigadeta hankimiseks. (Räpp 2003)
Hariduse omandamine on raske tegevus ka tervete inimestele. Kui rääkida erivajadustega inimestest, siis hariduse omandamine on raskeim. Iga loetletud tegitehnoloogia toode on tähtis ja kasulik eriti tänapäeval, kui haridus mängib suurt rolli ühiskonnas.
Kasutatud allikad:
Mis on IT-lahendused? URL: http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused%3F
Kikkas Kaido 2003. Tugitehnoloogia. URL: http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia
Kikkas Kaido 1998. IT võimalused puuetega inimeste hariduses. URL: http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/it_voimalused.htm
200 aastat Louis Braille sünnis. URL: http://www.braille.ee/?sisu=punktkiri&neg=ei&tekst=vaike
Räpp Artur 2003. Ülevaadepimedatejanõrgaltnägijate
abivahenditestarvutigatöötamisel. URL: http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/
Kõnesüntesaator. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5nes%C3%BCntesaator

Ülesanne 2. Veebileht

Tegin kodulehe oma lapsepõlve hobist-skautlusest. Sellega tegelesin viis aastat. Informeerin oma kodulehe külastajaid skautluse olemusest, sümboolikast ja ajaloost. Loodan, et informatsioon oleks huvitav ja kasulik.

ESSEE. IT roll erivajadustega inimestele

Paljudele tervetele ja sõltumatutele inimestele tunduvad erivajadustega inimestele mured ebatähtsad, kauged ning vähem aktuaalsed. Selline olukord tekib siis kui ei osata hinnata kuivõrd raskesti kättesaadavad on hüved erivajadustega inimestele. Sisuliselt samad hüved, mida tavainimesed tarbivad iga päev ning pevad nende kättesaadavust enesest mõistetavaks.

Me oleme harjunud nägema, kuulma, käima, tegelema oma hobidega ning ei mõtle hetkekski, et meie kõrval elavad inimesed, kes soovivad samuti elada täisväärtusliku elu. Need inimesed on erinevate füüsiliste ja/või sensoorsete puuetega ning on oma olukorra tõttu ilma jäänud paljudest võimalustest.

Rehabilitatsiooni, millega saavutatakse ja säilitatakse erivajadustega inimese iseseisvus, tähtsaimaks komponendiks on õppeprotsess. UNESCO uuringud näitavad, et enam kui 90% erivajadustega lastest erinevatest riikidest ei õpi koolis. Enamlevinumad IT õppemeetodid puuetega inimestele on järgmised:
Täiendõpe- puuetega inimeste ühingute treeningud, koolitused ja seminarid(näiteks http://www.koolitusinfo.ee)
Osaline õpe- spetsialistide ettevalmistus eriasutustes(näiteks http://www.archimedes.ee/amk/index.php?leht=52);
Integreeritud õpe- puuetega inimesed õpivad võrdsetes tingimustes tavaõpilastega;
Virtuaalõppe-online õpe meetod, mis toimub kaugõppe meetodil (näiteks http://www.postimees.ee/091205/lisad/tegija/185273.php);
Iga loetletud variant omab nii puudujääke kui eeliseid. Nagu näitavad statistikatulemused on erivajadustega inimeste jaoks kõige tõhusam IT õppemeetod täiendõppe.

Eriti põhjalikult on tänapäeva tehnoloogia muutnud erivajadustega inimeste positsioone, avades neile tee ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud.
1.füüsiline keskkond - puuetega inimeste erivajadustele suuremal või vähemal määral vastavuses olev elukeskkond, mis määrab puuetega inimeste füüsilise liikumisvabaduse (näiteks ehitised ja nendes eksisteerivad või puuduvad juurdepääsulahendused). Infotehnoloogia roll siin on enamasti seotud kaudse mõjutamisega (probleemi teadvustamine, sobivate lahenduste propageerimine).
2.ühiskonna suhtumine - ülejäänud ühiskonna poolne soosiv, ükskõikne või tõrjuv reaktsioon puuetega inimeste suhtes. Infotehnoloogial kui massimeediaga tihedalt seotud valdkonnal on siin öelda kaalukas sõna avaliku arvamuse kujundamisel. Ka on IT areng viimastel aastakümnetel toonud meedia n.ö. igaühe käeulatusse - Päevalehe kommentaariveerg on paari hiireklõpsu kaugusel, lisaks saab pea iga soovija luua endale veebilehe näol omaenda meediaväljaande. Eriti on see märgatav viimaste aastate blogide ehk ajaveebide buumi taustal - populaarseimad ajaveebid võistlevad lugejate arvult tippajalehtede veebiversioonidega.
3.meditsiin ja füüsiline rehabilitatsioon ning taastustegevus - puuetega inimeste füüsiliste võimete maksimaalne lähendamine puueteta inimeste omadele. Infotehnoloogia on selles vallas enamasti seotud meditsiiniaparatuuriga, ka tavalisim roll infotöö tõhustajana on oluline.
4.(eri)pedagoogika - võimalikult ühtlase (tavatasemel) üldhariduse andmine erinevate puuetega inimestele. Infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks.
5.sotsiaalpoliitika - ühiskonna suhtumise kajastus riiklikul ja ametlikul tasandil. Infotehnoloogia roll on siin jällegi peamiselt informatiivne, kuid seda ei saa kuidagi alahinnata; vt. ka punkti 2.
6.eneseteostus - teiste kodanikega võrdväärsete õppimis- ja töötamisvõimaluste loomine puuetega inimestele. Infotehnoloogia roll selles valdkonnas on paljus sarnane pedagoogika alljaotuses kirjeldatuga, olles teatud mõttes selle praktiliseks väljundiks (vt ka esimest joonist). Ideaaljuhul toimib skeemi nii nagu joonisel 3.
7.teenused ja abivahendid - ühiskondlikud, seadusandlikud ja tehnilised abinõud, mis aitavad puuetega inimestel olla võrdväärsed ühiskonnaliikmed. Infotehnoloogial on siin lai skaala erinevaid rakendusi alates kommunikatsioonikanalist ja lõpetades vaba aja sisustajaga. (Kikkas 2004)

Kommunikatsioonivahendite ja Interneti tõhus areng on võimaldanud paljudele eriala spetsialistidele vabastada ennast töökohal viibimeisest. Internetivõrk lõi tuhandeid võimalusi kodus töötamiseks. Interneti lai kasutus tegi puuetega inimestele kättesaadavaks nii informatsiooni, suhtluse kui ka töötamise kodunt lahkumata. Kõige mugavamad erialad kodus töötamiseks puuetega (sh ratastooli) inimestele on: tõlk; veebiprogrammeerija; arvutigraafika spetsialist; võrguadministraator; disainer. Internet võimaldab osaliselt kui ka täielikult kompenseerida füüsilist ligipääsu. Kuido Kikkas rõhutab, et Interneti kui meediakanali roll võib alata suure päevalehe võrguversioonist (mida näiteks raske nägemispuudega inimesel on arvuti vahendusel lihtsam lugeda kui paberväljaannet) ja lõpetades üldrahvalike meediakampaaniatega (näiteks mitmed Eesti aktivistide viimase aja üritused, mida on koordineeritud võrkupidi).

Inimest ümbritseb ühiskond. Ühiskond mõjutab inimest ja inimene omakorda sõtlub ühiskonnast. See termin käib kõikide inimeste kohta kaasa arvatud puuetega inimeste kohta. See, kuidas ühiskond mõjutab erivajadustega inimest saab nähtavaks eriti siis kui inimene on sunnitud aastaid istuma ratastoolis koduseinte vahel, ühiskonnast eraldatuna. Erivajadustega inimene, ühiskonna liikmene, omab võrdväärset õigust isiklikele saavutustele ning saavutustele ühiskonna tasandil. Üheks vahendiks oma eesmärke täide viia on kommunikatsioonivahendite olemasolu. Põhilised tänapäeva kommunikatsioonivahendid miljardite inimeste jaoks on Internet ja telefon.
Kasutatud allikad:
Kikkas K. 2004. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused. URL: http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused

Ülesanne 1 (7.09-14.09)

Ülesanne:
Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.

Tabu:

• Piiblist: Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“

  (Jh 9:2).

• Sparta linnriik: puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema(mõnedel andmetel visati kaljult alla), kusjuures seda pidi vanemate nõukogu käsul tegema lapse isa. Sparta puhul tuleb arvestada ka asjaolu, et lapsed olid linnriigi (mitte vanemate) omand ja sellisena soovis tollane võim tagada üksnes võimekate ja elujõuliste alamate üleskasvamist.

Tervisehäire :

• Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki".
• Puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.
• Eugeenika üheks põhiideeks oli "ühiskonna tervise" kui terviku parandamine, suunates järglasi andma (ja üldse ühiskonnaelus domineerima) vaid "parimad esindajad" (nii oli tegemist omalaadse tõuaretusega).

Ühiskonna probleem:

• XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada.
• Eestis kehtib ametliku dokumendina seni veel "Eesti invapoliitika üldkontseptsioon", mis on arendatud välja ÜRO 1988. aasta "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglitest". Need dokumendid kujutavad endast üleminekuetappi meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele - suur osa terminoloogiat kannab endas veel meditsiinilise mudeli laengut, kuid juba nähakse ka puuet kui ühiskonna probleemi.

Eluviis:

• Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Näiteks üks osa kurtidest inimestest, kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi.

Kasutatud allikas:
Kaido Kikkas 2004. Erivajadused läbi aegade
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade

Kursuse koduleht

Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele- http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed (Kaido Kikkas)