ESSEE. IT roll erivajadustega inimestele

Paljudele tervetele ja sõltumatutele inimestele tunduvad erivajadustega inimestele mured ebatähtsad, kauged ning vähem aktuaalsed. Selline olukord tekib siis kui ei osata hinnata kuivõrd raskesti kättesaadavad on hüved erivajadustega inimestele. Sisuliselt samad hüved, mida tavainimesed tarbivad iga päev ning pevad nende kättesaadavust enesest mõistetavaks.

Me oleme harjunud nägema, kuulma, käima, tegelema oma hobidega ning ei mõtle hetkekski, et meie kõrval elavad inimesed, kes soovivad samuti elada täisväärtusliku elu. Need inimesed on erinevate füüsiliste ja/või sensoorsete puuetega ning on oma olukorra tõttu ilma jäänud paljudest võimalustest.

Rehabilitatsiooni, millega saavutatakse ja säilitatakse erivajadustega inimese iseseisvus, tähtsaimaks komponendiks on õppeprotsess. UNESCO uuringud näitavad, et enam kui 90% erivajadustega lastest erinevatest riikidest ei õpi koolis. Enamlevinumad IT õppemeetodid puuetega inimestele on järgmised:
Täiendõpe- puuetega inimeste ühingute treeningud, koolitused ja seminarid(näiteks http://www.koolitusinfo.ee)
Osaline õpe- spetsialistide ettevalmistus eriasutustes(näiteks http://www.archimedes.ee/amk/index.php?leht=52);
Integreeritud õpe- puuetega inimesed õpivad võrdsetes tingimustes tavaõpilastega;
Virtuaalõppe-online õpe meetod, mis toimub kaugõppe meetodil (näiteks http://www.postimees.ee/091205/lisad/tegija/185273.php);
Iga loetletud variant omab nii puudujääke kui eeliseid. Nagu näitavad statistikatulemused on erivajadustega inimeste jaoks kõige tõhusam IT õppemeetod täiendõppe.

Eriti põhjalikult on tänapäeva tehnoloogia muutnud erivajadustega inimeste positsioone, avades neile tee ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud.
1.füüsiline keskkond - puuetega inimeste erivajadustele suuremal või vähemal määral vastavuses olev elukeskkond, mis määrab puuetega inimeste füüsilise liikumisvabaduse (näiteks ehitised ja nendes eksisteerivad või puuduvad juurdepääsulahendused). Infotehnoloogia roll siin on enamasti seotud kaudse mõjutamisega (probleemi teadvustamine, sobivate lahenduste propageerimine).
2.ühiskonna suhtumine - ülejäänud ühiskonna poolne soosiv, ükskõikne või tõrjuv reaktsioon puuetega inimeste suhtes. Infotehnoloogial kui massimeediaga tihedalt seotud valdkonnal on siin öelda kaalukas sõna avaliku arvamuse kujundamisel. Ka on IT areng viimastel aastakümnetel toonud meedia n.ö. igaühe käeulatusse - Päevalehe kommentaariveerg on paari hiireklõpsu kaugusel, lisaks saab pea iga soovija luua endale veebilehe näol omaenda meediaväljaande. Eriti on see märgatav viimaste aastate blogide ehk ajaveebide buumi taustal - populaarseimad ajaveebid võistlevad lugejate arvult tippajalehtede veebiversioonidega.
3.meditsiin ja füüsiline rehabilitatsioon ning taastustegevus - puuetega inimeste füüsiliste võimete maksimaalne lähendamine puueteta inimeste omadele. Infotehnoloogia on selles vallas enamasti seotud meditsiiniaparatuuriga, ka tavalisim roll infotöö tõhustajana on oluline.
4.(eri)pedagoogika - võimalikult ühtlase (tavatasemel) üldhariduse andmine erinevate puuetega inimestele. Infotehnoloogia areng on avanud rea uudseid võimalusi andmaks võrdväärse hariduse ka raskete puuetega inimestele. Erinevate riistvaraseadmete ja multimeediatehnoloogia kasutamine kujuneb tõenäoliselt tulevikus eripedagoogika lahutamatuks osaks.
5.sotsiaalpoliitika - ühiskonna suhtumise kajastus riiklikul ja ametlikul tasandil. Infotehnoloogia roll on siin jällegi peamiselt informatiivne, kuid seda ei saa kuidagi alahinnata; vt. ka punkti 2.
6.eneseteostus - teiste kodanikega võrdväärsete õppimis- ja töötamisvõimaluste loomine puuetega inimestele. Infotehnoloogia roll selles valdkonnas on paljus sarnane pedagoogika alljaotuses kirjeldatuga, olles teatud mõttes selle praktiliseks väljundiks (vt ka esimest joonist). Ideaaljuhul toimib skeemi nii nagu joonisel 3.
7.teenused ja abivahendid - ühiskondlikud, seadusandlikud ja tehnilised abinõud, mis aitavad puuetega inimestel olla võrdväärsed ühiskonnaliikmed. Infotehnoloogial on siin lai skaala erinevaid rakendusi alates kommunikatsioonikanalist ja lõpetades vaba aja sisustajaga. (Kikkas 2004)

Kommunikatsioonivahendite ja Interneti tõhus areng on võimaldanud paljudele eriala spetsialistidele vabastada ennast töökohal viibimeisest. Internetivõrk lõi tuhandeid võimalusi kodus töötamiseks. Interneti lai kasutus tegi puuetega inimestele kättesaadavaks nii informatsiooni, suhtluse kui ka töötamise kodunt lahkumata. Kõige mugavamad erialad kodus töötamiseks puuetega (sh ratastooli) inimestele on: tõlk; veebiprogrammeerija; arvutigraafika spetsialist; võrguadministraator; disainer. Internet võimaldab osaliselt kui ka täielikult kompenseerida füüsilist ligipääsu. Kuido Kikkas rõhutab, et Interneti kui meediakanali roll võib alata suure päevalehe võrguversioonist (mida näiteks raske nägemispuudega inimesel on arvuti vahendusel lihtsam lugeda kui paberväljaannet) ja lõpetades üldrahvalike meediakampaaniatega (näiteks mitmed Eesti aktivistide viimase aja üritused, mida on koordineeritud võrkupidi).

Inimest ümbritseb ühiskond. Ühiskond mõjutab inimest ja inimene omakorda sõtlub ühiskonnast. See termin käib kõikide inimeste kohta kaasa arvatud puuetega inimeste kohta. See, kuidas ühiskond mõjutab erivajadustega inimest saab nähtavaks eriti siis kui inimene on sunnitud aastaid istuma ratastoolis koduseinte vahel, ühiskonnast eraldatuna. Erivajadustega inimene, ühiskonna liikmene, omab võrdväärset õigust isiklikele saavutustele ning saavutustele ühiskonna tasandil. Üheks vahendiks oma eesmärke täide viia on kommunikatsioonivahendite olemasolu. Põhilised tänapäeva kommunikatsioonivahendid miljardite inimeste jaoks on Internet ja telefon.
Kasutatud allikad:
Kikkas K. 2004. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused. URL: http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused